Kas tegemist on lihtsalt tühja sõnakõlksuga või on aasta loomaks valimisel antud loomale mingit tulu, näitab aga aeg. Igatahes mind pani küll hoolikamalt karuteemasse süvenema.
Kuidas karudel Eestis läheb ?
Kõik oleneb, mille alusel hinnata ja kas on piisvalt andmeid, mille aluse hinnata.
Kui võtta aluseks 5 või 10 aastate tagune periood siis võib öelda küll, et karul läheb täna paremini. Mis ei tähenda, et karudel ei võiks minna veelgi paremini. Näiteks on Eestis piisavalt palju elupaike, kus karusid veel ei ela.
Kui vaadata uut suurkiskjate kaitsekava, millega soovitakse karude arvukust vähendada kolmandiku võrra siis ei saa aga öelda, et karudel läheb tulevikus kindlasti hästi. Juba loogika ei suuda vastu võtta asjaolu, et kaitsekava näeb ette rangelt kaitse all oleva liigi vähendamist. Kuidas see neid kaitseb ?
Mille alusel me üldse teame, kui palju on Eestis karusid ?
Kõige täpsema arvukuse saaks läbi geneetika. Selleks võib uurida loomade sidekude, väljaheiteid või sülge. Mujal arenenud riikides antud praktikat ka viljeletakse.
Eestis on karu arvukuse hinnang, just täpselt HINNANG, tehtud jahimeeste poolt saadetud vaatlusinfo põhjal. Näiteks saadavad jahimehed rajakaamerate pildid karudest või jälgedest.
Miks antud meetodit tuleb vaadata kriitiliselt ? Esiteks maailmas läbiviidud uuringud näitavad, et jahimeeste hinnangud võivad olla liigi arvukust üle hindavad. Antud fakti tõestab ka näiteks ilvesega seonduv. Kui lugeda keskkonnaagentuuri aruandeid siis on seal kirjas, et jahimehed hindasid ilveste arvukust kõrgeks isegi ajal, kui tegelikult peagi lõpetati ilvestele jahilubade andmine, sest seireinfo näitas ilveste märkimisväärset langust.
Mitte, et jahimeeste saadetud info alati täielikult vale oleks, aga kujutage ette, kuidas ametnik teeb ligi 2000 rajakaamera pildi järgi järelduse, et meil on 1000 karu ? Ma ei leia anetkondade dokumendiregistritest ega ole ka saanud vastavadi vastused teabenõudeid tehes, et kuidas täpselt selle hinnanguni jõutakse. Esiteks karud on liikuvad, kuidas teeb ametnik kindlaks, kas üks või teine karu ei ole see sama ehk ei loendata topelt ? Ka mina võisin lugeda enda varje juurest eelmisel suvel vähemalt 5 erinevat karu, kuigi ka see on hinnanguline ja täiesti reaalne võimalus, et loendasin mõnda karu topelt. Need samad 5 erinevat karu külastasid ka vähemalt 5 erineva jahimehe söödaplatsi. Kõik nad ilmselt edastasid rajakaamerapildid ametnikule. Tehnika arenguga ehk metsas on täna rajakaameraid rohkem kui kunagi varem aitab küll koguda vaatlusinfot, aga vaatlusinfo süntees on keeruline.
Mingitel juhtudel on kergem tõesti loendada emakaru poegadega. Kui on emakaru 4 pojaga siis ta tõesti ei ole emakaru 3 pojaga. Probleem tekib siis, kui emakaru 4 pojaga liigub suuremalt ja astub mitme erineva jahimehe söödaplatsile.
Kuidas me kindlaks teeme, et tegemist ei ole samade isenditega või on samade isenditega ?
Oleks vaja teha Eesti karudele elupaiga analüüs. Viimane aitaks väga palju vähendada veaprotsenti suurkiskjate arvukuse hindamisel. Kui uurida, kui kaugele liigub emakaru, noor 2 aastane karu või vana isakaru, siis see annaks selgema pildi ja võimaldaks ametnikel paremini hinnata, kui palju karusid üldse piirkonda mahuks. Teada on, et isakarud kasutavad üldjuhul suuremat territooriumi ja teisi isakarusid oma kodus ei tolereeri. Teisi emakarusid tolereerib isakaru enda territooriumil paremini, samas ka emade vahel võib minna toidukonkurentsi puhul jagelemiseks ja lõpmatult emakarusid ühte piirkonda ei mahu.
Ainult puhtalt ühe numbri ehk arvukust vaadates ei saa öelda, kuidas karul läheb. Nagu ülal kirjutasin on vaja teada ka karude geneetilist mitmekesisust ja asurkonna ealist seisu. Kui asurkonnas on palju noorloomi ja vähe vanuloomi siis mõnedes teadustöödes on järeldatud, et siis on jahisurve suur. Näiteks kui vaadata Eesti trofeede hindamisi, siis ajal kui karusid kütiti märkimisväärselt vähem oli nende hulgas suuri trofeeloomi rohkem. Nüüd kui kütitakse karusid palju enam, satub valemisse palju vähem suuri trofeeloomi. Miks selline asjaolu esineb vajaks pikemat uurimist.
Nüüd kõige olulisemast ehk kas karusid üldse võib Eestis küttida ja miks neid kütitakse ?
Lühidalt- ei või nii nagu seda täna tehakse. Karusid kütitakse Eestis kuna nad tekitavad kahjustusi ehk käivad mesilastes. Samas ELi loodusdirektiivi järgi on karu range kaitse all ja teda võib küttida VAID ERANDJUHTUDEL JA ERANDKORRAS. Kusjuures iga antud karu laskmise luba peab olema PÕHJENDATUD. Neid ei saa suvaliselt anda nii nagu täna tehakse. Kui karu käib kaitsmata mesitarudes einestamas siis kas tegemist on erandjuhuga ? Mina panin enda mesitarude ümber elektrikarjuse ja karu enam siis ei tulnud. Karude küttimine ei vähenda kahjustusi mitte kuidagi. Tegemist on ebatolerantse ja ebaseadusliku lähenemisega. Ehk sisuliselt ütlevad ametkonnad, et pole kiskjat pole probleemi. Karu küttimiseks ei ole Eestis sellist eriluba nagu näiteks on ilvese ja hundi puhul.
Küttimissüsteem juba ei ole Eestis selline, mis soosiks nuhtlusisendite küttimist. Eestis antakse teatud piirkonda ports karulube ja siis neid lastakse suvalistes kohtades ja suvalisi karusid. Jahimehel on juba kevadel plaan valmis tehtud, et ta soovib karu küttida, isegi kui piirkonnas pole nuhtlusisendeid. Jahimehed söödavad karud juba kevadest saadik sisse ja 1. augustiks on neile selge, kus mis karu käib ja vaevalt, et jahimees ei soovi trofeelooma. Kehtib põhimõte, kes ees see mees. Loomulikult kui on võimalik valida, valitakse suurem loom, kes ei pruugi üldse olla nuhtlusisend. Eestis on pandud kaartile karude küttimiskohad ja kahjustuste kohad. Need ei kattu 100 %. Lisaks paneksin siinkohal jahimeestele südamele, kas tõesti pakub teile söödaga kodustatud karu küttimine pinget ? Eesti kütitud karude keskmine eluiga ei ole kuigi kõrge ehk sisuliselt kütite sissesöödetud kohtades karulapsi.
Küttimissüsteem ei soosi üldsegi nuhtlusisendite küttimist. Seega armas mesinik. Karude küttimine Eestis toimub ainult tänu sellele, et karud käivad Sinu kaitsmata mesitarudes. Mingil muul põhjusel karude küttimine pole põhjendatud, ka see viimane põhjendus peab olema tegelikult põhjalikumalt põhjendatud nagu ülal kirjeldasin.