Energeetika- ja keskkonnaministrile
Ettepanekud hundikaitse korraldamiseks
Kokkuvõte pöördumisest:
- Enne hundijahi algust avaldada ajakohased teadusandmed, algandmed ja
nende analüüsi detailne kirjeldus ja põhjendada küttimismahud
piirkonniti. - Rakendada ettevaatuspõhimõtet ning määrata tingimused jahi piiramiseks
või peatamiseks. Muuhulgas tuleb kõigi ulukipopulatsioonide
majandamisel prioritiseerida terviklikku lähenemist, mis võimaldab kõigi
ulukite säilimist tugevate populatsioonidena, tagades seeläbi ökoloogiliste
protsesside toimimise ja vähendades nii ka ulukikahjustusi. - Toetada jõulisemalt ja bürokraatia-vabamalt loomakasvatajaid kahjude
ennetamisel ja suunata sekkumine konkreetsetesse probleemkohtadesse. - Kaasata osapooled hundipopulatsiooni majandamisega seotud sobivate
lahenduste leidmisse (uuringud, toetused, kommunikatsioon,
keskkonnaharidus jne)
Ettepanekud hundikaitse korraldamiseks enne algavat jahihooaega
Lugupeetud minister Erkki Keldo !
Soovime enne algavat hundijahihooaega leppida kokku selged põhimõtted,
mille alusel otsustatakse, kui palju ja millistes piirkondades hunte küttida, et
olla kindel hundi soodsa seisundi tagamises ja/või ebaõnnestunud
ennetustegevuse tagajärgedega tegelemises. Otsused peavad põhinema
usaldusväärsetel (teadus)andmetel, tagama hundi soodsa seisundi säilitamise või
taastamise ning aitama vähendada loomakasvatajate kahjusid.
Meie eesmärk on leida lahendused koostöös ja vältida uusi kohtuvaidlusi.
Pöördumine tugineb Riigikohtu 19. juuni 2026. aasta otsusele asjas nr 3-20-
2368 ja Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2026. aasta otsusele asjas nr 3-24-3025
(lisas). Mõlemas asjas tunnistati varasem hundi küttimismahtu määranud otsus
õigusvastaseks.
Mida tuleb kohtuotsuste põhjal arvestada
Kohtud on selgitanud, et küttimismahu põhjendamiseks ei piisa üksnes
tegevuskavas nimetatud pesakondade arvust või üldisest väitest, et hundi
seisund on hea. Tuleb näidata, millistele hundipopulatsiooni andmetele hinnang
tugineb ja kuidas mõjutab kavandatud küttimine huntide püsimist Eestis ning
konkreetsetes piirkondades.
Arvestame, et hundi kaitse Berni konventsiooni alusel on leevenenud. See ei
kaota siiski kohustust kaitsta hundi asurkonna pikaajalist elujõulisust ja teha
teadusliku ebakindluse korral ettevaatlikke otsuseid.
Sellest lähtudes esitame järgmised ettepanekud.
- Avaldada enne küttimisotsuse tegemist selge ülevaade hundi seisundist
koos algandmete ning detailselt ja arusaadavalt esitatud analüüsiga.
Palume Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril avaldada ajakohane hinnang
huntide arvukusele ja seisundile Eestis ning ohjamisalade kaupa.
Ülevaatest peab selguma, millised andmed on tõenduspõhised, millised
põhinevad prognoosidel ja kui suured on hinnangu usalduspiirid. Samuti palume
selgitada, kuidas hinnatakse karjade suurust ja juurdekasvu (mis arvestab ka
kutsikate suremusega enne jahihooaega) ning välditakse samade huntide
korduvat arvestamist asurkonna hulka.
Hinnang peab käsitlema huntide pikaajalist elujõulisust, levikut ja elupaikade
säilimist ning kavandatava jahi mõju neile. - Põhjendada küttimismahtu igas piirkonnas
Palume iga piirkonna puhul selgitada, miks seal küttimist vajalikuks peetakse,
kui palju hunte lubatakse küttida ja milline on eeldatav olukord pärast jahti.
Arvestada tuleb ka erilubade alusel küttimist, muud teadaolevat suremust ning
sigimisvõimeliste huntide ja karjade säilimist. Naaberriikidest pärit huntidega
arvestamisel tuleb selgitada selle eelduse usaldusväärsust.
Tegevuskavas (Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava 2022-2031)
huvigruppide kokku lepitud pesakondade arvu künnisväärtuse ületamine ei
peaks iseenesest tähendama, et hunte tuleb vähemaks küttida, kuna vastavalt
tegevuskavale on sel juhul lubatud “jahipidamine juhul, kui ollakse veendunud,
et asurkond on piisavalt heas seisundis ning, et on välistatud lähemal kolmel
aastal arvukuse langemine allapoole pesakondade arvu künnisväärtust”, ega
tähenda automaatselt küttimisvajadust. Küttimise vajadus ja lubatav maht
vajavad eraldi põhjendust. - Teha ebakindluse korral ettevaatlikke otsuseid
Kui olemasolevate andmete põhjal jääb põhjendatud kahtlus, et kavandatud
küttimine võib kahjustada hundi seisundit, palume sellises mahus jahti mitte
lubada. Vajaduse korral tuleb mahtu vähendada, piirata jahti teatud piirkondades
või lükata see edasi.
Kui küttimismaht määratakse mitmes osas, tuleb enne iga lisamahu lubamist
hinnata kogu hooaja mõju. Arvestada tuleb juba kütitud hunte, muud suremust
ja uusi seireandmeid. Eelmise limiidi täitumine ei saa olla iseenesest piisav
põhjus lisaküttimiseks.
Oluline on hundi ja teiste ulukite majandamisotsuste tegemisel terviklik
lähenemine, mis tagaks kõigi ulukipopulatsioonide võimalikult stabiilse soodsa
seisundi ning ökoloogiliste protsesside toimimise (Prugh et al. 2026), sh.
arvestades hundi roll tippkiskjana, vähendades seeläbi ka ulukikahjusi metsa- ja
põllumajanduses.
4. Aidata tõhusamalt loomakasvatajaid kiskjakahjude ennetamisel ja
lahendada konkreetseid kahjujuhtumeid
Loomakasvatajad vajavad oma loomade kaitsmiseks kiiret ja praktilist abi.
Palume pöörata rohkem tähelepanu toimivatele kaitseaedadele, nõustamisele,
ennetusmeetmete toetamisele (Wilkinson et al. 2026; Lorand et al. 2022).
Kui küttimise eesmärk on vähendada kahjusid, tuleb selgitada, kuidas valitud
piirkond ja küttimismaht aitavad lahendada just seal tekkinud probleemi,
sealjuures adekvaatselt hinnates võimalust, et probleemi hoopis süvendatakse.
Tuleks säästa kahju mittetekitavaid karju.
Vahetu ohu või korduva tõsise kahju (Blanco & Sundseth 2023, lk 70–71) korral
peab säilima võimalus seaduse alusel kiiresti sekkuda. Samal ajal tuleb hinnata,
kas kasutatud meetmed tegelikult kahjusid vähendavad.
- Leppida ette kokku, mis tingimustel jahti piiratakse, suurendatakse või
peatatakse
Palume enne hooaja algust määrata selged tingimused, mille korral
küttimismahtu vähendatakse, suurendatakse või jaht peatatakse.
Uut hindamist vajab näiteks olukord, kus pesakondi osutub oluliselt vähemaks
või ilmnevad andmed, mis seavad kahtluse alla sigimisvõimeliste huntide
säilimise karjas.
Samuti palume avaldada hooaja jooksul ajakohane ülevaade küttimisest ja
limiitide täitumisest ning määrata, kes vastutab vajalike piirangute rakendamise
eest. - Arutada otsuseid osapooltega enne nende vastuvõtmist
Palume korraldada enne küttimismahu kehtestamist ühine kohtumine, kuhu
kaasatakse ametid, teadlased, loomakasvatajate ja jahimeeste esindajad ning
looduskaitseorganisatsioonid.
Palume saata meile otsuse eelnõu koos alusmaterjalidega võimaluse korral
vähemalt seitse tööpäeva enne selle vastuvõtmist. See annaks aega andmetega
tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. - Täiendada tegevuskava ja panustada vajalike teadusandmete saamisesse.
Palume üle vaadata tegevuskava hundi osa, et selle eesmärgid ja põhjendused
vastaksid kohtuotsustes selgitatud nõuetele ning uusimatele teadusandmetele.
Soovitame lasta olemasolevat populatsiooni seisundihinnangut sõltumatutel
teadlastel hinnata ning vajaduse korral teha täiendavaid uuringuid huntide
pikaajalise püsimise ja geneetilise mitmekesisuse kohta. Palume määrata nende
tööde ajakava ja vastutajad ning leida vajalik rahastus, sh. suuremahuliste
looduskaitse jaoks mõeldud rahastusskeemide (SNaP, Biodiversa+ jne) toomine
Eestisse.
Kõiki uuringuid ei pruugi olla võimalik enne hooaega lõpetada. Seni tuleb
küttimisotsused teha olemasolevate teadmiste usaldusväärsust ja puudujääke
arvestades.
Vastus ja edasine koostöö
Palume vastata ettepanekutele punktide kaupa ning selgitada, mida
rakendatakse juba algaval hooajal ja mida hiljem. Kui mõne ettepanekuga ei
nõustuta, palume põhjendust ja võimalikku alternatiivi.
Hooaja lähenemise tõttu palume võimaluse korral esmast sisulist vastust ja
kohtumise aja ettepanekut kümne kalendripäeva jooksul pöördumise
kättesaamisest ning enne küttimismahu kehtestamist. Palume lõplikud
küttimisotsused koos põhjenduste ja vaidlustamisviitega saata meile
viivitamata.
Soovime lahendust, mis kaitseb hundi asurkonda, aitab loomakasvatajaid ja
annab jahimeestele selged tegutsemistingimused. Oleme valmis selle nimel
koostööd tegema.
Lugupidamisega
MTÜ Eesti Suurkiskjad
Eesti Metsloomaühing MTÜ
MTÜ Hoiame Loodust
Päästame Eesti Metsad MTÜ
Kose valla Loodusselts
Tartu Ülikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson
Tartu Ülikooli terioloogia teadur Egle Tammeleht
Tartu Ülikooli terioloogia nooremteadur Kirke Raidmets
Tartu Ülikooli terioloogia spetsialist Kristiina Prants
Kasutatud kirjandus
Blanco, J.C., Sundseth, K. (2023). The situation of the wolf (Canis lupus) in the
European Union – An In-depth Analysis. A report of the N2K Group for DG
Environment, European Commission.
Lorand, C., Robert, A., Gastineau, A., Mihoub, J. B., Bessa-Gomes, C. (2022).
Effectiveness of interventions for managing human-large carnivore conflicts
worldwide: Scare them off, don’t remove them. Science of the Total
Environment, 838, 156195. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2022.156195
Prugh, L.R., Kreling, S.E.S., Ganz, T.R., Cunningham, C.X., Hentati, Y.,
Sullender, B.K., Breen, C.M., Procko, M. (2026). Cascading Effects of Humans
on Trophic Dynamic. In Apex Predators in the Anthropocene. Eds. Robert
Montgomery, Remington Moll. Oxford University Press.
Suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava 2022-2031
Wilkinson, C.E., Karandikar, H., Serota, M.W. (2026). Measures to Promote
Human-Carnivore Coexistence. In Apex Predators in the Anthropocene. Eds.
Robert Montgomery, Remington Moll. Oxford University Press.